Raadiospekter

See artikkel on raadiospektri sagedusvahemiku kohta, raadiolainete jaoks vaata Raadiolained

Raadiospekter on kõige pikemate lainepikkustega osa elektromagnetspektrist, kattes sagedusi vahemikus alla 3 Hz kuni 3 THz. [1] Selles sagedusvahemikus asuvaid elektromagnetlaineid kutsutakse raadiolaineteks. Raadiolainetest kõrgema sagedusega on infrapunalained, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Raadiospektri sagedusvahemikku kasutatakse laialdaselt juhtmevaba suhtluse jaoks, mis võib toimuda nii inimeste, masinate kui ka süsteemide vahel, kuid ka näiteks radarite tehnoloogias. Raadiospektrit kasutavad näiteks WiFi, mobiilside, raadio.[2] Raadiospektri sagedusvahemiku kasutus on reguleeritud, kusjuures riigiti on regulatsioonid erinevad, kuid näiteks on tihti mingi osa raadiospektrist eraldatud ainult riiklikul ja taktikalisel tasemel suhtluseks, ning tavatarbijatele on samuti eraldatud kindel sagedusvahemik. Suhtluse toimimiseks on üldjuhul vaja mõlemal osapoolel seadet, informatsiooni saatjal raadiolainete emiteerimise võimekusega seadet ning informatsiooni vastuvõtjal raadiolainete püüdmise võimekusega seadet.[3]

  1. "Nomenclature of the frequency and wavelength bands used in telecommunications" (PDF). ITU. August 2015.
  2. "Radio spectrum: the basis of wireless communications | Shaping Europe's digital future". digital-strategy.ec.europa.eu (inglise). Vaadatud 25. märtsil 2023.
  3. Manning, Catherine (11. aprill 2018). "Radio Spectrum". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2023. Vaadatud 25. märtsil 2023.

Developed by StudentB